EST

Raudbetoonist soojusisoleeritud plaatvundamendi konstruktsiooni alused


L-plokkides EPS vormis plaatvundamendi juures tuleb arvestada sellega, et see konstruktsioon projekteeritakse nagu ümberpööratud punkttoetusega vahelagi. See tähendab, et plaatvundamendile mõjuvad eelkõige tõmbejõud ja hoone konstruktsioonide raskused, mis kandvate seinte kaudu kantakse üle tõmbejõuga vundamendi plaadile, painutavad plaati üles. Betooni tõmbetugevus on 10-15 korda nõrgem kui betooni survetugevus. Betooni tõmbetugevus saavutatakse armeerimisega, betoneerimisprotsessiga ja betooni järelhooldusega. 

AS Reideni Plaat toodab Eestis kahes mõõdus L-plokk materjalist EPS 200, kõrgusega 300mm ja 400mm. Ümberpööratult on võimalik neid plokke kasutada ka kõrgusega 500mm. Üldjuhul planeeritakse sellist konstruktsiooni, nii et põrandakütte torustik paigaldatakse kohe plaatvundamendi sisse, aga mitte ei paigaldata eraldi isoleerituna plaatvundamendi peale teise kihti. Plaatvundamendi plaadi paksus sõltub suuresti hoone konstruktsioonidest ja konfiguratsioonist. Plaatvundamendi plaadi paksus, kui sinna paigaldatakse põrandakütte torustik peaks olema viidud miinimumini, et saavutada vajalik konstruktsiooni tõmbetugevus. Kui projekteerida plaatvundamendi plaat paksem, kui see tõmbetugevuse tagamiseks vajalik on, lisab see konstruktsioonile massi ja põhjustab küttekulude suurenemist. Kuna L-plokkidest plaatvundament on konstrueeritud eelkõige tõmbetugevuse peale, siis konstruktsiooni tõmbetugevus saavutatakse betooni ja armatuuri omavahelise koostööna. Kandvate seinte vertikaalne surve L-plokile tekitab tõmbepinged plaatvundamendi plaadis ja eelkõige ülemises kihis. Kandvate seinte alla paigaldatavad rangikarkassid ühendatakse plaadi ülemise armatuurvõrguga, seinte pöördefekti stabiliseerimiseks paigaldatakse vöö ja plaadi sõlme paindevardad. Kui plaatvundamendi sisse on kavandatud põrandakütte torustik ja küttekulude minimaliseerimise eesmärgil on plaadi paksus viidud miinimumini, tagades ühtlasi konstruktsiooni tõmbetugevuse, siis pealmise armatuurvõrgu betoonikaitse kiht ei ole suurem kui 30-40mm. 

Plaatvundamendi betoneerimine peab ideaaljuhul kulgema ühe protsessina. Kogu paigaldatav betoon on vaja valada EPS vormi ilma vaheaegadeta. Peale paigaldamist tuleb betoon kindlasti läbi vibreerida, et betoonist eemalduks õhk ja et betooni nakkuks täielikult armatuurvõrguga ning betoon kaitseks armatuuri korrosiooni eest . Vibreerimata või halvasti vibreeritud raudbetoon konstruktsioonis hakkab tõmbepingeid edasikandev armatuur roostetama.. Seejärel betoonipind kohe viimistletakse. Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine. Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine  Betooni järelhooldusega alustatakse võimalikult kohe pärast betooni tihendamist ja viimistlemist. Kui on vaja vältida vabadel pindadel plastsest mahukahanemisest põhjustatud pragunemist, tuleb ajutise hooldusega alustada juba enne viimistlust. Betoonpinna püsivust mõjutab ka betooni viimistlustehnika. Värske betoonisegu pindade liigne hõõrutamine või veega kastmine töötlemise hõlbustamiseks tõstab pinnakihi vesitsemendi tegurit ja betooni pinnakiht nõrgeneb ja kahjustumisoht suureneb. Kui plaatvundament on konstrueeritud nii, et ülemine armatuurvõrk on betoonikaitse kihiga 30-40mm, siis sellise konstruktsiooni puhul tuleb vältida konstruktsiooni viimistlemist tsentrifugaaljõudu (betoonisilurid " kopterid") tekitavate vahenditega. Lisaks eelpool kirjeldatud pinnakihi nõrgendamisele ja kahjustamisele võib viimistlustehnika, kus rakendatakse värske betooni peal tsentrifugaaljõudu rikkuda betooni ja armatuurvõrgu ülemise kihi omavahelist naket.

L-plokkidest EPS vormis plaatvundamendi töökindluse tagamiseks on vaja järgmist:
1. Kandvad konstruktsioonid peavad toetuma vähemalt EPS 200 materjalile. Kasutades L-plokke nõrgema survetugevusega materjalist, põhjustab see plaatvundamendi plaadile suuremat ülespoole painet ja suurendab konstuktsioonile mõjuvat tõmbepinget, mida ei ole arvestatud konstruktsiooni projekteerimisel. EPS 100, EPS 120 materjalidest L plokid ei ole ette nähtud  hoonete kandvate konstruktsioonide survepinge vastuvõtmiseks.
2. L-plokkides EPS 200 plaatvundamendi armeerimisel on vaja arvestada sellega, et plaat töötab tõmbetugevuse baasil ja betooni tõmbetugevus on 10-15 korda nõrgem, kui survetugevus ja et plaatvundamendile avalduvad jõud läbi tõmbepinge painutavad plaati üles.
3. L-plokkidest EPS 200 plaatvundamendi betoneerimiseel tuleb arvestada sellega, et betooni homogeensuse tagamiseks peab olema betoneerimise protsess ilma vaheaegadeta ja betoon tuleb kindlasti läbi vibreerida.
4. L-plokkidest EPS 200 plaatvundamendi viimistlusel tuleb arvestada sellega, et see konstruktsioon on kavandatud tõmbetugevusele ja et betooni tõmbetugevus on 10-15 korda nõrgem kui betooni survetugevus. Viimistlustehnika, kus hõõrutatakse värsket betoonipinda ja viimistluse hõlbustamiseks kastetakse veega tõstab pinnakihi vesitsemendi tegurit ja betooni pinnakiht nõrgeneb. Ka võib tsentrifugaaljõuga teostatav viimistlus halvendada betooni ja ülemisearmatuurvõrgu naket. Nakke halvenemisel mõjuvad tõmbepinged armatuuris ja betoonis erinevalt ja see põhjustab konstruktsiooni purunemise.

Kasutatud materjalid ja allikad: „Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine“ Eesti Betooniühing, „Betooni paigaldusjärgsest hooldusest“, autor Enn Uustalu, NCC Industri Eesti AS Betoon kvaliteedijuht.